Enamik alalisvoolu-alalisvoolu muundureid on konstrueeritud ühesuunaliseks muundamiseks ja energia saab voolata ainult sisendpoolelt väljundpoolele. Kõigi lülituspinge muundurite topoloogiat saab aga muuta kahesuunaliseks muundamiseks, mis võimaldab energial voolata tagasi väljundpoolelt sisendpoolele. Selleks tuleb kõik dioodid vahetada iseseisvalt juhitavate aktiivse alaldi vastu. Kahesuunalist muundurit saab kasutada sõidukites ja muudes toodetes, mis vajavad regeneratiivpidurdust. Sõiduki liikumise ajal annab muundur energiat ratastele, pidurdamisel aga annavad rattad omakorda energiat muundurile.
Elektroonika seisukohast on kommutaator keerukam. Kuna aga paljud vooluringid on pakendatud integraallülitustesse, on vaja vähem osi. Vooluringide projekteerimisel on lülitusmüra (EMI/RFI) lubatud vahemikku vähendamiseks ja kõrgsagedusvooluahela stabiilseks tööks vaja hoolikalt kavandada vooluring ning tegelike vooluringide ja komponentide paigutus. Pingelangetava vooluringi rakendamisel on kommutaatormuunduri maksumus suurem kui lineaarmuunduril. Kiibidisaini edenedes väheneb aga kommutaatormuunduri maksumus järk-järgult.
Alalisvoolu-alalisvoolu muundur on seade, mis võtab vastu alalisvoolu sisendpinget ja annab välja alalisvoolu väljundpinget. Väljundpinge võib olla suurem kui sisendpinge ja vastupidi. Neid kasutatakse koormuse sobitamiseks toiteallikaga. Lihtne alalisvoolu-alalisvoolu muunduri vooluring koosneb lülitist, mis juhib koormust toiteallika ühendamiseks ja lahtiühendamiseks.
Praegu kasutatakse alalisvoolumuundureid laialdaselt elektriautode, elektriautode, elektrimootorrataste ja muude elektriautode energiamuundamissüsteemides. Neid kasutatakse laialdaselt ka mobiiltelefonides, MP3-mängijates, digikaamerates, kaasaskantavates meediapleierites ja muudes toodetes.
Postituse aeg: 31. detsember 2021